Content from Ealli arkiiva
Ealli arkiiva: Poastadivššár doaimmas ovdal soahtejagiid ja eváhkomátkkis muitala Áles-Biret, 1993
Vuorkásagain gullat dál Áles-Bireta muittašemiid. Álggus son muitala makkár lei poastadivššára bargu 1930-logus dassái go eváhkomátkái gárttai. Son govvida maid mátkki máttás, orruma Alavieskas ja ruoktot máhccama vuos Deanuleahkái Álesbáikái ja de badjelabbui Joganjálbmái.
Áles-Biret Valle, iežas sogas Hagelin lea riegádan 1900-logu álgojagiid ja dán ságastallama lea Jávrri-Johán Niillas bádden jagis 1993 go Áles-Biret lei 87-jahkásaš.
Ándde Jon Mággá, Magga Mattus Gámasmohkis ja Marja Vuolab Báđožis
Dán Ealli arkiiva-prográmmas deaivat guokte sierra sohkabuolvva nissonolbmo. Álggos Ándde Jon Mákká, Magga Mattus Gámasmohkis. Son muitala iežas eallimis, biigomis, dološ fievrruin, mánnáriegádahttimis ja das mo son ii lihkostuvvan oažžut ealli mána. Go dát sáhka báddejuvvui ja sáddejuvvui vuosttas geardde miessemánus 1990, Mággá lei 84 jahkásaš. Doaimmaheaddji lea Inger-Mari Aikio.
Nuppi nissonolbmo, Marja Vuolab deaivat Báđožis Deatnogáttis. Báđoš lea su ruoktobáiki ja doppe son lea bargan juohke geasi turisttaiguin vaikke orru eará sajis. Turistabargu lea su miela miel bargu. Márjá muitala báikki ja guovllu birra ja maid iežas bargguid birra. Dát prográmma lea sáddejuvvon vuosttas gearddi jagis 1995. Doaimmaheaddji lea Inger-Mari Aikio.
Deanu bivdonjuolggadusat leat ságastahttán jagis jahkái, maiddái giđđat 1990 ja álgogeasi 2008
Deanu bivdonjuolggadusaid birra leamašan ságastallan ja digáštallan várra nu guhká, go njuolggadusat leamašan. Miessemánu loahpa geahčen jagis 1990 go ságat, mat dál gullojit Ealli arkiivvas sáddejuvvojedje vuosttas gearddi ságastahtii turistabivddu gáržžideapmi Deanus ja Anárjogas. Oaivilat ledje bealis ja vuostá. Doammaheaddji Niilo Aikio hálešta Samuel Itäkiviin Anárjot siste, Jovnna Behtar Guttormiin ja su eamidiin Ándde Jon Risteniin Áhguoikkas, Veikko Porsangeriin Ohcejogas ja Johannes Haloneniin Njuorggámis. Buorre iđit Sápmi sáddaga, mas dát ságat gullojedje dalle, lei lágideamin Inger Mari Aikio. Dan maŋŋá njuiket jahkái 2008 ja geassemánu álgui. Dalle hálidedje gáržžidit báikkálaš olbmuid bivddu luossanáli seailuma dihtii. Doaimmaheaddji Niilo Aikio ságasta Veikko Guttormiin Bildámis.
Luossabivdu Deanu alde miessemánu loahpas 1990 ja 2006
Miessemánu loahppa ja luossabivdu gulle nannosit oktii jagis 1990, go dát ságat leat vuosttas geardde sáddejuvvon Sámi Radios. Luossabivddus deaivat Deanu alde Asko Länsman, Lasse Johansen, Saarel-Ovllá, Oula Aikio ja Biipoalbmá, Niiles Aikio ja luossabivddu geahččamin gáttis Kaija Länsman. Doaimmaheaddji lea Inger Mari Aikio. Dan maŋŋá mannát áiggis guhttanuppelot jagi ovddosguvlui ja gullat mo lei luossabivdu miessemánu loahpa geahčen jagis 2006. Nils Lukkari Veahčakis muitala. Doaimmaheaddji lea Jávrri Juhán Niillas, Niilo Aikio. Álggos luossaságat jagis 1990.
Ándde Jon Risten, Kirsti Guttorm Áhguoikkas muitala dološ herskuin ja dálkkodanvugiin
Dán Ealli arkiiva prográmmas Ándde Jon Risten, Kirsti Guttorm Áhguoikkas muitala makkár mállásiid lávejedje ovdalaš áiggiid borrat. Sii herskostalle ovdamearkka dihtii vuoiŋŋaš- ja jeagelgáhkuiguin ja jokŋalastadeajain ja goike geahppáiguin. Ándde Jon Risten muitala maiddái dološ dálkkodanvugiin. Dát sáttaoassi lea sáddejuvvon vuosttas gearddi Buorre iđit -sáddagis miessemánus 1989. Doaimmaheaddji lea Inger-Mari Aikio.
Biibbala heiveheapmi davvisámegiela dálá čállinvuohkái álggii 1990-logus
Biibbaljorgaleaddjit barggus.
Inkermárjá Hetta lea čohkken boares govaid dulvaduvvon eatnamiin ja daid olbmuin
Dulvaduvvon guovlluid govat
Luobbal-Sámmola rávvagat reagaid, gerresiid ja fatnasiid ráhkadeapmái
Muora ii galgga sojahit eambbo go gierdá
Sire-Elle čáppa muittut mánnávuođa Veahčakis
Stohkosat, skuvlavázzin ja rihppaskuvla
Čálkko-Ovllá Inggá muittut Anár Basejávrris ja Lismmás
Son liikui liđiide ja duddjomii.
Spánskadávda dagahii gillámuša ja mearihis morraša - oppa bearrašat jápme, vánhemat masse mánáid dahje mánát báhce oarbbisin
Muitalusat das makkár lei spánskadávda jagiin 1918-1920.
Eallin oahpahii Peđar-Ánne birget vaikko makkár diliin
Peđar-Ánne muittaša.
Orbosat johte oarjjil nuorttas ja ásaiduvve Soađegili davviguovlluide
Paulus ja Anni Magga muitaleaba.
Ella Tanhua muittaša skuvlavázzimiid ja eváhkoáiggi
Uhca-Ellá, Ella Tanhua muittut mánnávuođas.
Nuoraidsearvvit sámevuoiŋŋa bajideaddjin 1900-logu álggu rájes
Sámenuoraidservviid historjá
Sápmi Triennale buvttehii Roavvenjárgii: Čájáhusas oaidná mii sámi dálá dáidagis dáhpáhuvvá aiddo dál
Dáiddačájáhussii válljejuvvojedje dáiddaduojit oktiibuot 28 dáiddáris miehtá Sámi.
Varrasamosat
-
08:00
-
16.6.
-
13.6.
-
13.6.
-
12.6.
Yle Ođđasat
Yle Oddasat
Saamenkieliset tv-uutiset. Tekstitetty suomeksi.
Davviriikalaš sámi tv-ođđasat
Oddasat
Saamenkieliset tv-uutiset. Tekstitetty suomeksi ja ruotsiksi.
Oktavuohtadieđut / Yhteystiedot
Yle Sápmi, Lehtolantie 2, 99870 Anár – Inari, sami.radio@yle.fi, +358 16 675 7500